Sertifitseerimisorganite

Sertifitseerimisorganite (sertifitseerimisorganid) on sõltumatud organisatsioonid, mille ülesandeks on hinnata vastavust kindlatele standarditele, nõuetele või kehtivatele kokkulepetele ning väljastada vastavust tõendav sertifikaat organisatsioonidele, toodetele või protsessidele. Need organid toimivad vahetult kliendi ja standardi vahel ning keskenduvad hindamisprotsessi usaldusväärsusele, läbipaistvusele ja erapooletusele.

Peamised ülesanded hõlmavad auditite ja hindamiste läbiviimist, otsuse sertifikaadi väljastamise üle, kaasas toimimist nõuetekohaste järelhindamiste ja taseme kontrollimisega ning sertifikaatide registri pidamist. Sertifitseerimisorganite tegevust reguleerivad riiklikud ja rahvusvahelised standardid ning need võivad olla akrediteeritud vastavate akrediteerimisasutuste poolt, mis tagavad nende pädevuse ja sõltumatuse.

Tüüpide lõikes eristatakse sageli juhtimis-süsteemi sertifitseerimise organite (nt kvaliteedi-, ohutuse- või keskkonnajuhtimise süsteemide sertifitseerimine), toodete ja protsesside sertifitseerimise organid ning isikute sertifitseerimise organid. Kõigil neil kehtivad standardid nagu ISO/IEC 17021-1 (juhtimis-süsteemide sertifitseerimisele), ISO/IEC 17065 ja ISO/IEC 17024, mis määravad kompetentsuse, erapooletuse, menetlused ja nõuete kontrollimise.

Sertifitseerimisorganite roll on oluline usalduse loomisel turul, konkurentsi parandamisel ja tarbijakaitses, kuid nende töö sõltub tugeva akrediteerimise ja suhtekorraldusega. Rahvusvaheline koostöö, näiteks ICC/IA—kooste ILAC ja IAF kaudu, aitab tagada sertifikaatide vastavuse ülemaailmsel tasandil.