Seksuaaldüsfunktsioon

Seksuaaldüsfunktsioon on püsiv või korduv probleem, mis takistab inimese võimet nautida või osaleda seksuaalses tegevuses ning tekitab märkimärrist stressi või suhteprobleeme. Häired võivad ilmneda erinevate seksuaalse reaktsiooni faaside ajal, sealhulgas soov, erutus, orgasmi saavutamine või valu seksi ajal.

Peamised vormid hõlmavad mõlemas soost esinevaid raskusi. Meestel on kõige tavalisemad erektsioonihäire, varajane ejakulatsioon ja hilinenud ejakulatsioon. Naistel võib esineda libiido- või erutushäire, orgasmihäire ning valulikkus seksi ajal (penetratsioonivaldus või muud tugevad valud).

Põhjused võivad olla segatud ning hõlmata nii meditsiinilisi kui psühholoogilisi tegureid. Meditsiinilised põhjused: kroonilised haigused (diabeet, südame-veresoonkonna haigused), hormonaalsed muutused, teatud ravimid ning alkoholi või uimastite mõju. Psühholoogilised tegurid (stress, ärevus, depressioon) ning suhtelised dünaamikad võivad samuti rolli mängida. Vanus ja elustiil (füüsiline aktiivsus, suitsetamine, ülekaal) suurendavad riskifaktoreid.

Hindamine hõlmab meditsiinilist ajaloo kogumist, füüsilist läbivaatust ja vajadusel vere-/hormoonianalüüse ning spetsialisti konsultatsiooni, et selgitada aluseks olevad põhjused.

Ravi on suunatud põhjuse leevendamisele ning võib hõlmata elustiili muutusi, psühhoterapeutilist või paariteraapiat ning medikamentoosset ravi. Meestel erektsioonihäirete korral on kasutusel PDE5 inhibiitorid (nt sildenafiil, tadalafiil). Naistel võivad arstiga kaaluda ravivõimalusi, nagu flibanseriin premenopausaalsetele naistele või bremelanotiin, vastavalt diagnoosile ja juhistele.

Prognoos sõltub häire tüübist ja ravitaktikast; enamik juhtudest paraneb, kui haigus tuvastatakse varakult ja ravi on entsükroone.