Saturaatioon
Saturaatioon (ka saturatsioon) on mõiste, mida kasutatakse erinevates teadusvaldkondades selle kirjeldamiseks, kui süsteem on jõudnud seisundisse, kus teise suuruse mõju ei suurenda muutust enam märkimisväärselt. Sõltuvalt kontekstist võib saturatsioon tähendada küllastumist või maksimumset lubatud taset.
Keemias tähendab saturaatioon lahustuse seisundit: lahus on küllastunud, kui lahustunud aine hulk on maksimaalne antud temperatuuril
Füüsikas ja materjaliteaduses viitab saturatsioon magnetilise materjali piiratud võimele vastata suurenevale magnetväljale. Kui magnetvälja tugevus suurendab,
Värvi- ja pilditöötluses kirjeldab saturatsioon värvi intensiivsuse taset. Kõrgem saturatsioon muudab värvid erksamaks ja elavamaks, kuid
Signaalitöötluses ja fotos või filmis viitab saturatsioon olukorrale, kus signaali amplituud ületab süsteemi maksimaalse töövõime, põhjustades
Meditsiinis kasutatakse terminit hapnikusaturatsioon, mis kirjeldab vere hemoglobiini hapnikuga seondumist ning mida mõõdetakse tavaliselt SpO2 väärtusena;