Salvestusliik

Salvestusliik on mõiste informatsiooni- ja arhiivihalduse valdkonnas, mida kasutatakse selleks, et kirjeldada, kuidas dokument või andmepunkt on salvestatud ja kus seda hoitakse. See hõlmab salvestusviisi, -vormi ja -kandjat ning sellega seotud tehnilisi ja korralduslikke aspekte, mis mõjutavad dokumentide kättesaadavust, säilimist ja autentsust.

Salvestusliik jaguneb peamiselt digitaalseteks ja füüsilisteks vormideks. Digitaalne salvestus hõlmab andmeid, mis paikneb elektroonilisel kandjal, serverites või pilves ning kus teda haldavad failiformaadid (nt tekstid, pildid, andmebaasid) ja metatöötlus. Füüsiline salvestus hõlmab paberkandja, mikrofilmi jne. Sageli on olemas ka segatüübid, mis ühendavad digitaalset ja füüsilist.

Salvestusliik on oluline osa säilitamis- ja arhivihaldusprotsessidest. See määrab, millised säilitustegevused on vajalikud: andmete migreerimine, vormide pikaajaline kasutuskõlblikkus, verifitseerimine, varundamine ja vastavus õiguslike nõuetele. Samuti mõjutab see metaandmete koostamist ning juurdepääsukontrolli ja arhivaarsuse otsuseid.

Seadused ja standardid: ISO 15489 Records Management annab üldised juhised ning Eesti Riigiarhiiv ja teised riigiasutused pakuvad spetsiifilisi juhiseid salvestusliikide kasutamiseks riigihalduses. Erinevate salvestusliikide selge klassifikatsioon parandab andmete ühilduvust, otsitavust ja pikaajalist kättesaadavust.