Salastused

Salastus on protsess, mille käigus muudetakse loetav teave vormiks, mida on keeruline lugeda ilma õigete võtmeteta. Salastuse peamine eesmärk on andmete konfidentsiaalsuse tagamine ning sageli kaasnevad sellega ka terviklikkuse ja autentsuse kaitse. Krüpteerimine on laiem kontseptsioon, milles kasutatakse erinevaid meetodeid ja võtmeid, et tagada turvaline infovahetus ja andmete salvestamine.

Salastused jagunevad peamiselt kaheks suureks tüübiks: sümmeetriline salastus ja asümmeetriline (avalik-võtmega) salastus. Sümmeetrilisel salastusel kasutatakse sama võtit nii krüpteerimiseks kui dekrüpteerimiseks; võtme jagamine ja hoidmine on kriitilise tähtsusega. Asümmeetiline salastus kasutab kahte võtit, publikut ja privaatset, mis võimaldab turvalist võtmete vahetust ja digitaalset autentimist.

Levinud algoritmid hõlmavad sümmeetrilist AES-i ja 3DES-i ning asümmetriline RSA-d ja ECC-d. Võtmete vahetamine ja algor ritmie arendused hõlmavad Diffie-Hellmani protokolli ja digitaalallkirju (nt RSA või ECDSA), mis tagavad autentsuse ja terviklikkuse. Turul on laialdaselt kasutusel TLS-protokoll, mis kaitseb veebiliiklust, ning disk- või faililähedane krüpteerimine, näiteks BitLocker või FileVault. Pakkumises on ka e-posti krüpteerimine PGP/S/MIME vormis.

Turvalisuse seisukohalt on oluline korralik võtmete pikkus ja haldamine, võtmete vahetamine ning kaitse võltsimise ja varastamise eest. Kvant-arvutuste potentsiaalne mõju muudab tulevaste lahenduste arendust, kuid praegused süsteemid põhinevad üha tugevamatel ja laialdasemalt kasutatavatel standardidel. Salastus on kaasaegse digitaalse turvalisuse keskne tehnoloogia.