Sünnitusaeg

Sünnitusaeg on raseduse kestus, mida sageli hinnatakse gestatsiooniaalse vanusena: alates viimase menstruatsiooni esimesest päevast ning lõppudes lapse sünnitusega. Inimese puhul on normaalne pikkus umbes 38–42 nädalat (284–294 päeva). Täisajaks loetakse 39–40 nädalat; varajane termiin (37–38+6 nädalat); hiline termiin (41–41+6 nädalat) ja postterm (42 nädalat või kauem).

Raseduse areng jaguneb kolme trimestri. Esimene trimester kestab umbes 0–13 nädalat, teine 14–26 nädalat ning kolmas 27–40 (või sünnituseeni). Esimese trimestri jooksul toimub peamiste organite arendamine; teisel trimestril loode kasvab märgatavalt ning emal võivad sümptomid muutuda; kolmandal trimestril valmistutakse keha sünnituseks ja loote kaal kasvab oluliselt.

Prenataalne hooldus hõlmab regulaarsed kontrollid, vere- ja uriinianalüüsid, ning ultraheliuuringud. Esimesel trimestril tehakse peamiselt raseduse kinnitamine ja sobiva arengu jälgimine; varajases staadiumis hinnatakse eeldatavat sünnitusaega ning kontrollitakse loote arengut ja ema tervist. Due date ehk sündide eeldatav päev on hinnanguline ning võib uuringute käigus muutuda.

Sünnituse algus võib järgida mitmesuguseid märguandeid, sealhulgas regulaarsed kokkutõmbed, emakakaela avanemine või amnionivedeliku rebend. Sündinud laps ja ema võivad vajada erinevaid hooldus- ja jälgimismeetmeid sõltuvalt terviseseisundist ja sünnituse tüübist.

Sünnitusaeg varieerub märkimisväärselt ning sõltub inimese tervisest, varasematest rasedustest ning individuaalsetest teguritest; sarnaseid mõisteid kasutatakse ka loomade puhul, kus kestus võib olla palju erinev.