Röövloomad

Röövloomad ehk kiskjad on loomad, kelle peamine toitumine koosneb saakloomade jahipidamisest ja liha söömisest. Nad moodustavad ökoloogilise tipu kiskjate rühma ning omavad sageli kohastumisi, mis aitavad neil saaki tabada, tappa ja toiduga toime tulla.

Röövloomad esinevad eri suurustes ja elupaikades. Suuremad röövloomad, nagu hundid ja karud, võivad jahil kasutada salkade koostööd või suuremaid ründeid; keskmised ja väikesed röövloomad, näiteks ilves ja paljud linnud-kiskjad (kotkad, haukad), kasutavad varitsust ning kiirust. Üldised kohastumised on terav lõualuu ja küünised, hästi arenenud nägemus, haistmismeel ja kuulmine ning suurepärane oskus liikuda eri keskkondades.

Jahipidamismeetodid on varieeruvad: varitsus, pealetung, jälitamismäng ja rünnak saaki peamises elupaigas. Röövloomad on sageli tippsööjad, kelle olemasolu aitab reguleerida saakloomade populatsioone ning tagada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi toimimise.

Röövloomade populatsioonid on tundlikud inimtegevuse tõttu: elupaikade kahanemine, mürgid ja saaste, kütid ja liigirikkuse muutused. Paljud liigid vajavad kaitset elupaikade säilitamiseks ja ohustatud liikide kaitseks.

Näited röövloomadest on hunt, ilves ja karu ning linnudest kotkas ja hauk. Need liigid esinevad erinevates elupaikades üle maailma ning täidavad ökoloogilist rolli, mis on kriitiline ökosüsteemi tasakaalu jaoks.