Ruumiplaneerimisest

Ruumiplaneerimisest ehk ruumilise kasutuse planeerimisest on süsteemne tegevus, mille eesmärk on koordineerida ja suunata ruumi kasutust asulates ja nende ümbruses. See hõlmab kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku tasandit ning sisaldab otsuseid, mis mõjutavad elamualade asukohta, tööstus- ja teenindussektorite ruumilist korraldust, transpordiühenduste kujundamist ning looduskaitse- ja kultuuriväärtuste säilitamist.

Ruumiplaneerimise peamised eesmärgid on efektiivne alade kasutus, elukvaliteedi parandamine, majanduskasvu toetamine, infrastruktuuri sobiv arendamine, keskkonnahoid ja sotsiaalne õiglus. Planeerimise põhimõtted hõlmavad jätkusuutlikkust, võrdset ligipääsetavust, mitmekesisust, ühenduvust ja riskide hajutamist.

Ruumiplaneerimise protsess algab tavaliselt andmete kogumisest ja ruumilise olukorra analüüsist, pärast mida koostatakse visioon või arengustrateegia. Järgnevad üldplaneeringud ja/või detailplaneeringud, mis sõnastavad üleriigiliselt või kohalikult tasandil ruumilisi tingimusi, kasutuste ja piiranguid ning infrastruktuuri arendamise suunised. Menetlus hõlmab kaasamist kohalike elanike, ettevõtjate ja huvirühmade ning avalikku arutelu, kooskõlastamist ning kehtestamist. Järelevalve ja uuendamine tagavad plaani vastavuse muutuvatele vajadustele.

Tööriistad ja meetodid hõlmavad GIS-i, ruumilist analüüsi, maastikuelementide modelleerimist ning simulatsioone arenguvõimaluste hindamiseks. Ruumiplaneerimine on tihedalt seotud kinnisvara, transpordi, keskkonna ja sotsiaalpoliitikatega ning selle edukus sõltub osalusest, andmete kättesaadavusest ja läbipaistvusest.