Rotatsioonisensorid

Rotatsioonisensorid, tuntud ka kui pöördeandurid, on elektroonilised seadmed, mis mõõdavad ja edastavad teavet liikuva objekti pöörlemise või nurkkiiruse kohta. Need sensorid on olulised erinevates rakendustes, kus täpne liikumise jälgimine on kriitilise tähtsusega.

Üks levinumaid tüüpe rotatsioonisensoritest on enkooder. Optilised enkoodrid kasutavad pöörleva ketta mustrit, mida loetakse valgussignaalide abil, et määrata nurkasend. Magnetilised enkoodrid seevastu kasutavad magnetvälja muutusi, et tuvastada pöörlemist. Mõlemad tüübid võivad olla absoluut- või inkrementaalsed, kus absoluutne enkooder annab igal hetkel täpse nurgaasendi ja inkrementaalne enkooder loendab pöördeid või nende osi.

Teine oluline rotatsioonisensorite kategooria on giroskoop. MEMS (Micro-Electro-Mechanical Systems) tehnoloogial põhinevad güroskoobid mõõdavad nurkkiirust Coriolis'e jõu abil, mis mõjub liikuvale massile. Need on laialt kasutusel nutitelefonides, droonides ja autonoomsetes sõidukites stabiilsuse ja orientatsiooni tagamiseks.

Rotatsioonisensorid leiavad rakendust tööstusautomaatikas, robotites, autotööstuses (nt stabiilsuskontrollisüsteemid), meditsiiniseadmetes ja tarbeelektroonikas. Nende abil saab juhtida mootoreid, jälgida liikumise täpsust ja tagada süsteemide stabiilsust. Sensorite täpsus ja tööpiirkond varieeruvad sõltuvalt nende tüübist ja konstruktsioonist.