Ristumised

Ristumised iseenesest Eesti keeles mitmuse vorm, mis tähistab erinevates valdkondades toimuvaid ristumisi või ristumispunkte. Sõna kööntub sõnast rist, mis tähendab “risti” või “kaks asja ühisest lõikumiskohast.” Ristumine on seega sündmus, mille käigus kaks või enam objekti, jooni või nähtust kohtuvad.

Geomeetrias ja matemaatikas tähistab ristumine punkti, kus kaks joont või kõverat lõikuvad. Ristumispunkte uuritakse geomeetria, algebra ja analüüsi kontekstis ning need võivad olla lõiginaugud, mis määravad ühenduste või erinevuste suhteid.

Maanteede ja linnaplaneerimise kontekstis viitab ristumine teelõigukestele, kus erinevad liiklusvood kohtuvad. Sellised ristmikud võivad olla signaal- või ringliiklusega, nende ohutus ja läbilaskevõime on planeerimise keskne osa. Ristumised määravad, kuidas sõidukid ja jalakäijad liiguvad ning millised liikluse korraldused on vajalikud.

Bioloogias ja genetiikas kirjeldab ristumine ristsiirdumist ehk kahe erineva organismi või geno- ja fenotüübi ristamist, mis annab järglaseid. Ristumiste abil sünteesitakse hübriide ning neid kasutakse kasvatustegevuses, teadusuuringutes ja talikulturingutes. Ristumiste ulatus ja tulemus sõltuvad valitud vanemorganismide sobivusest ning geneetilisest taustast.

Etymoloogia poolest tuleneb rist- juurudo ning lisandid moodustavad mõisteid, mis liidavad erinevaid valdkondi selle ühisjoonena.