Ristlõikeuuringud

Ristlõikeuuringud, tuntud ka kui kohordiuuringud, on epidemioloogias ja sotsiaalteadustes kasutatav uurimismeetod, mille käigus kogutakse andmeid kindla ajahetke seisuga kindlast populatsioonist. Selle meetodi peamine eesmärk on uurida erinevate tegurite esinemissagedust ja nende seost haiguste või muude nähtustega populatsioonis. Ristlõikeuuringud annavad ülevaate uuritava nähtuse levimusest ja võimaldavad hinnata erinevate riskifaktorite esinemissagedust populatsioonis samal ajal.

Need uuringud on suhteliselt kiired ja odavad teostada võrreldes näiteks pikisuunaliste uuringutega, kus samu populatsiooni jälgitakse pikema perioodi vältel. Ristlõikeuuringud sobivad hästi hüpoteeside genereerimiseks, kuna nad võivad näidata seoseid erinevate muutujate vahel, kuid nad ei võimalda otseselt kindlaks teha põhjus-tagajärg seoseid. See tähendab, et kui ristlõikeuuringus leitakse seos kahe teguri vahel, ei saa selle põhjal öelda, kas üks tegur põhjustas teise.

Ristlõikeuuringute tulemusi võib mõjutada erinevate valimivigade ilmnemine, samuti ei võimalda need uurida haiguste või nähtuste arengut aja jooksul. Neid kasutatakse sageli esimese sammuna, et saada ülevaade mingi tervisehäire või sotsiaalse nähtuse levimusest ja omadustest enne põhjalikumate uurimuste läbiviimist.