Riskiklassifikatsioon

Riskiklassifikatsioon on riskide hindamise ja järjestamise protsess, mille käigus identifitseeritakse potentsiaalsed kahjulikud sündmused, hinnatakse nende tõenäosust ja mõju ning liigitatakse need prioriteedi alusel. Selle eesmärk on anda selge ülevaade riskide tasandist ning suunata ressursse ja vähendavaid meetmeid nii kiiresti kui võimalik.

Tüüpiline lahendus põhineb riskimaatriksil või sarnaselt toimival skaalal, kus riskid määratakse astmetena alates madalast kuni väga kõrgeni. Tihti kasutatakse kahend või mitmeastmelisi koose Skorid võivad põhineda tõenäosusel ja mõjust ning koostada riskiraamatu (risk register), mille abil planeeritakse ennetavaid ja vähendavaid meetmeid ning jälgitakse nende läbiviimist.

Riskiklassifikatsiooni rakendatakse laialdaselt erinevates valdkondades. Tööohutus ja tervishoid hindavad riske töötingimuste ja patsientide ohutuse kontekstis, rahandus ja projektijuhtimine hindavad finants- ning tegevusriske, keskkonnapoliitika ja kliimariski asjaomases mullis ning teavet ja küberturvalisust puudutavad riskid. Protsess hõlmab riski identifitseerimist, kvantitatiivset või kvalitatiivset hinnangut, prioriteetide seadmist ning sobivate kontrollimeetmete väljatöötamist ja jälgimist.

Piirangud tulenevad andmemärgist, subjektiivsusest ja riskide dünaamikast. Rahvusvahelised standardid, nagu ISO 31000, annavad üldised juhised riskiklassifikatsiooni loomisele ja kasutusele. Kokkuvõttes on riskiklassifikatsioon vahend, mis aitab organisatsioonidel teha informeeritud otsuseid ja suurendada tegevuste usaldusväärsust.