tegevusriske

Tegevusrisk ehk operatiivne risk on organisatsiooni riski tüüp, mis tekib sisemiste protsesside, inimeste, süsteemide või väliste sündmuste ebaõige või ebaõnnestunud toimimise tõttu. See hõlmab vigadega seotud protsesse, IT- või tootmissüsteemide rikke, andmete turvalisuse ning küberriskide probleeme, pettust, kvaliteedipuuduseid ning regulatiivsete või juriidiliste nõuete mittetäitmist. Tegevusrisk ei piirdu pelgalt rahaliste kahjudega: see võib avalduda mainekahju, klientide usalduse kaotuse, tootmise või teeninduse katkestuste ning operatiivsete raskuste vormis.

Tegevusriskide allikad ja näited hõlmavad protsesside puudulikke kontrollimehhanisme, inimfaktorist tulenevaid vigu, IT- ja infotehnoloogia riketeid, andmete väärkasutust või lekkeid, tarnijate ja tarneahela katkestusi ning õiguslikke ja regulatiivseid nõuete rikkumisi. Ühtlasi võivad loodusõnnetused ja muud välised sündmused põhjustada suuri kahjusid.

Juhtimine ja hindamine: tegevusriskide juhtimine hõlmab riskide identifitseerimist, hindamist ja prioriteerimist ning nende maandamist kontrollide ja protsesside parendamise abil. Mõõtmiseks kasutatakse näiteks kahjude kogumist, kriitiliste riskinäitajate (KRId) jälgimist ja stsenaariumide analüüsi. Sageli rakendatakse ISO 31000- või teiste raamistike põhimõtteid, et integreerida tegevusrisk organisatsiooni laiemasse riskijuhtimusse.

Tegevusrisk on oluline osa organisatsiooni üldriskijuhtimisest. Tõhus haldamine aitab vähendada kahjusid, suurendada jätkusuutlikkust ning tagada paremat vastavust regulatiivsetele nõuetele.