Retikulotsüütide

Retikulotsüüdid on erütrotsüütide küpsemise lõppstaadiumis olevad noored rakud, mis vabanevad luuüdist vereringesse. Nendel rakkudel on residuaalne RNA ja mõningad organellid, mis annavad neile tüüpilise retikulaarse välimuse mikroskoopilisel uurimisel. Vereringes küpsevad retikulotsüüdid tavaliselt umbes 1–2 päeva ning muutuvad seejärel täisküpseks erütrotsüütideks.

Laboratoorsed määramised ning kliiniline väärtus. Retikulotsüüdid tuvastatakse laboratooriumis RNA jääkide alusel: tavaliselt supravitaalsete värvainete (nt new methylene blue) abil või automaatse hematoloogilise analüsaatori poolt, mis hindab RNA sisaldust ja vahel ka nii-öelda immatööret retikulotsüütide fraktsiooni (IRF). IRF pakub lisainfot küpsemisprotsessi kiirusest. Retikulotsüütide arv peegeldab luuüdi erütropoeesi aktiivsust ja on seetõttu oluline aneemia etioloogia hindamisel.

Normaalsed väärtused ja tõlgendamine. Täiskasvanutel on retikulotsüütide osakaal tavaliselt umbes 0,5–1,5% erütrotsüütide hulgast; absoluutne retikulotsüütide arv on tavaliselt umbes 25–75 x 10^9/L. Kõrgenenud retikulotsüütide arv viitab organismi reageerimisele aneemiale (hemolüüs, äge verekaotus või taastumine raua- või B12/folaadipuudulikkuse korral pärast ravi). Madal või puudulik retikulotsüütide arv viitab luuüdi produtseerimise häirele (nt aplastiline aneemia, raua-, B12- või folaatpuudulikkus, kroonilised haigused).

Kokkuvõte. Retikulotsüüdid kajastavad erütropoeesi aktiivsust ja on oluline märk aneemia tekkepõhjuse eristamisel ning ravi efektsuse jälgimisel.