Retikulotsüüdid

Retikulotsüüdid on arenevad punalibled, mis on hiljuti vabanenud luuüdis ja leiduvad vereringes. Need on erütrotsüütide eelkäijad, kes on veel võimelised sünteesima hemoglobiini, kuid on kaotanud oma tuuma. Retikulotsüütide eripäraks on nende tsütoplasmas esinevate ribonukleiinhappe jäänuste olemasolu, mis värvuvad teatud värvainetega (nt brilliantkresüülsinine) filamentide või võrkude kujul. Seetõttu on nad saanud ka oma nime, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast "reticulum" ehk võrk.

Normaalsetes tingimustes moodustavad retikulotsüüdid umbes 0,5–1,5% kõigist vereringes olevatest punalibledest. Nende arv veres peegeldab luuüdi võimet toota punaliblesid. Kui punalibledest on puudus (nt aneemia korral), suureneb retikulotsüütide produktsioon luuüdis ja nende osakaal veres tõuseb, et kompenseerida kadu. Vastupidi, kui punaliblede tootmine on häiritud, retikulotsüütide arv veres langeb.

Retikulotsüütide küpsemine punalibledks toimub vereringes tavaliselt 1-2 päeva jooksul. Nende mõõtmine on oluline diagnostiline meetod, mis aitab hinnata luuüdi funktsiooni ja diagnoosida erinevaid aneemia vorme, samuti jälgida ravi efektiivsust. Retikulotsüütide protsendi määramine on standardne hematoloogiline analüüs.