Refraktsioonihäireid

Refraktsioonihäired, tuntud ka kui refraktsioonivead, on silmahaigused, mille puhul silma võime valgust fookustada moonutub. See tähendab, et valgus ei jõua võrkkestale täpselt, mille tulemuseks on nägemise hägusus. Levinumad refraktsioonihäired on müoopia (lühinägevus), hüperoopia (kaugnägevus) ja astigmatism.

Müoopia korral on silmamuna liiga pikk või sarvkest liiga kumer, mistõttu fookuspunkt jääb võrkkestast ette. Inimesed näevad kaugeid objekte ähmastena, kuid lähedale on nägemine selge. Hüperoopia korral on silmamuna liiga lühike või sarvkest liiga lapik, mistõttu fookuspunkt jääb võrkkestast taha. Lähedal olevad objektid võivad tunduda hägusad, eriti lugemisel, samas kaugemad objektid võivad olla selgemad, kuigi silm peab rohkem pingutama. Astigmatism tekib, kui sarvkest või silmaläätse pind ei ole täiesti ümar, vaid on ebakorrapärase kujuga. See põhjustab valguskiirte fookustumist erinevates punktides, mis toob kaasa nii lähedal kui kaugel olevate objektide hägususe.

Refraktsioonihäireid saab diagnoosida silmaarsti või optomeetri läbivaatuse käigus. Ravi sõltub häire tüübist ja raskusastmest. Levinumad ravimeetodid on prillid, kontaktläätsed või kirurgilised protseduurid, nagu LASIK või PRK, mis muudavad sarvkesta kuju, et parandada valguse fookustumist. Varajane diagnoosimine ja ravi on olulised, et vältida edasisi nägemise probleeme ja tagada hea elukvaliteet.