Rahvaloenduste

Rahvaloendus, ehk rahvaloendused, on riigi ametlik loendus, mille käigus kogutakse andmed rahvastiku suuruse, koosseisu ja eluruumide kohta. Tavaliselt hõlmab see vanust, sugu, rahvust või keelt, haridust, tööhõivet, perekonnaseisu ning eluruumide omadusi. Rahvaloenduste peamine eesmärk on pakkuda usaldusväärseid demograafilisi ja sotsiaalmajanduslikke andmeid riiklikuks planeerimiseks, esindatusen ja rahvusvaheliste võrdluste jaoks ning jälgida rahvastiku muutumist üle aja.

Meetodid on ajas muutunud. Traditsiooniliselt tehti loendus ukse- või kohapealsete küsitluste teel, kuid paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on viimastel aastatel rakendatud registripõhine lähenus: andmed kogutakse suurima hulga administratiivseid registreid ning vajadusel täiendatakse küsitluste ja kontrollidega. Eestis on rahvaloenduste korraldamisel keskse rolli all Rahvastikuregister ning statistikaamet, mis tagavad andmete kvaliteedi ja konfidentsiaalsuse.

Andmekaitse on rahvaloenduste keskne küsimus: isikuandmete kaitse on seadusega reguleeritud, andmed on anonüümsed ja kasutus on piiratud riikliku statistika ning planeerimise jaoks. Rahvaloendused võimaldavad hinnata rahvastiku suurust ja struktuuri ning toetada demograafilisi ja sotsiaalpoliitilisi otsuseid.

Seotud mõisted: rahvastikuregister, statistikaamet, eluruumid, demograafia. Rahvaloenduste ulatus ja meetodid võivad riigiti erineda, kuid nende põhieesmärk on sama: saada täpne ja usaldusväärne pilt rahvastikust.