Raamistruktuure

Raamistruktuur on ehitustehnika, kus peamine koormuste kandmine toimub raamile moodustava skeleti teel. Skeleti moodustavad vertikaalsed postid ja horisontaalsetest taladest koosnevad elemened, mis moodustavad ruumilise raami. Seinad toimivad peamiselt katted ja isolatsioonina ning ei kanna peamist konstruktsioonikoormust. Koormused kantakse läbi raamini ja edasi vundmentidele.

Raamistruktuuri eeliseks on avatud sisepind ja paindlik planeering, samuti kiirem ehitus ning suurem materjalitõhusus. Gravitatsioonikoormused, tuul ja maavärin kantakse läbi raami ühendusteni ja edasi vundamenti. Raami jäikus ja deformatsioonitaluvus sõltuvad ühenduste kvaliteedist ja toestusest, mis on ehitusprojektide puhul kriitilised.

Materjalid ja kasutusvõimalused on mitmekesised. Raamistruktuure ehitatakse peamiselt terasest, terasbetoonist või puidust. Terasraamid on tugevad ja kerge, betoonraamid pakuvad hulga jäikust ja tulekindlust, puidust raamistruktuurid sobivad sageli elamute ja väiksemate hoonete jaoks. Sõltuvalt koormustest ja arhitektuurinõuetest võib rakendada erinevaid lahendusi lugedes nagu momentraam või diagonaalse toestusega raami.

Eeliste hulka kuuluvad suur ruumiline vabadus, paindlikkus ruumide kavandamisel ja potentsiaalne lühem ehitusaeg. Puudustena võivad ilmneda nõutav täpne ühenduste ja jäiga lõigu planeerimine, vajadus korraliku tule- ja mürgistusnõuete täitmiseks ning külgseadmete ja maavärinakoormuste tõttu lisatoetuste vajadus.

Ajalugu ja rakendused: raamistruktuurid on laialdaselt kasutusele võetud 20. sajandil terase ja raudbetooni arenguga, ning tänapäeval on need levinud kontori-, tööstus- ja elamuehituses, pakkudes kombineeritud jõudlust ja arhitektuurilist paindlikkust.