konstruktsioonikoormust

Konstruktsioonikoormus viitab jõudude ja kaalude kogumile, mis mõjub ehitise või selle osadele. Koormused tuleb arvestada nii, et ehitis oleks ohutu, töökindel ja kasutuskõlbulik. Koormused jaotatakse tavaliselt püsikoormusteks (konstruktsiooni enda kaal ja kinnituste raskus), kasutuskoormusteks (inimeste, mööbli ja seadmete põhjustatud koormused) ning keskkonnakoormusteks (tuul, lumi, jää ja temperatuur). Dünaamilised koormused hõlmavad maavärina, vibratsiooni ja muid ajutisi mõjusid. Mõnes kontekstis eristatakse ka ajutisi ehituskoormusi tööde ajal.

Koormuste hindamine toimub vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele standarditele, peamiselt Eurokoodidele (EN 1990 üldised reeglid ehituse disainiks; EN 1991-1-4 tuulekoormus, lumekoormus jne) ja Eesti riiklike lisade alusel. Koormused kombineeritakse, et kajastada koostoimeid ja erinevaid kasutusstsenaariume. Disainikoormused arvestatakse konstruktsiooni elementide, nagu vundament, kandekonstruktsioonid ja plaadid, dimensioneerimisel ning ohutuse ja kasutuslikkuse tagamisel kogu elu jooksul.

Koormuste mõistmine võimaldab ehitiste projekteerimist, kontrolli ja järelvalvet ning nende vastavust ohutusnõuetele. Eestis järgitakse Eurokoodide raamistikku ning riiklikud lisad kohandavad kohalikke nõudeid.