Ränidioksiidmineraalidel

Ränidioksiidmineraalid, tuntud ka kui ränidioksiidid või kvartsirühm, on mineraalid, mis koosnevad ränist ja hapnikust keemilise valemiga SiO2. See on üks kõige levinumaid mineraale maakoores, moodustades umbes 12% selle mahust. Ränidioksiidil on mitmeid erinevaid kristallilisi vorme, millest tuntuim on kvarts. Kvarts on kõva ja vastupidav mineraal, mida leidub mitmesugustes geoloogilistes keskkondades.

Teised ränidioksiidmineraalid hõlmavad krüptokristallilisi vorme nagu kaltsedon, mida omakorda jagatakse opaaliks ja k risksedooniks. Opal on amorfne, ilma kindla kristallstruktuurita ränidioksiid, mis sisaldab sageli vett. Krüptokristallilised vormid koosnevad mikroskoopilistest kvartskristallidest, mis on nii väikesed, et neid ei saa palja silmaga eristada. Nende hulka kuuluvad näiteks ahhaat, jaspis ja mäekristall.

Ränidioksiidmineraalidel on palju erinevaid rakendusi. Kvarti kasutatakse klaasi, tsemendi, keraamika ja ehitusmaterjalide tootmisel. Samuti on kvarts oluline elektroonikatööstuses selle piesoelektriliste omaduste tõttu, mida kasutatakse kvartskristallides raadios ja kellades. Mõnda ränidioksiidvormi, nagu ametüst ja mäekristall, kasutatakse ka ehetes ja dekoratiivobjektidena nende ilu tõttu. Ränidioksiidi kõrge kõvadus ja vastupidavus muudavad selle kaabraseks ja lihvimismaterjaliks.