Päikesetsüklite

Päikesetsüklid, tuntud ka kui päikese aktiivsuse tsüklid, kirjeldavad päikese pinnal esinevate nähtuste, nagu päikeseplekid, päikesepursked ja kroonimasside väljapaisked, varieeruvust ajas. Need tsüklid kestavad keskmiselt umbes 11 aastat, kuid periood võib varieeruda mõnevõrra. Tsükli tipphetkel, mida nimetatakse päikesemaksimumiks, on päikeseplekke kõige rohkem ja päikese aktiivsus on suurim. Tsükli madalaimal punktil, päikeseminimumis, on päikeseplekkide arv minimaalne ja päikese aktiivsus on kõige väiksem.

Päikesetsüklid on tingitud päikese magnetvälja muutustest. Päikese magnetväli on keeruline ja pidevalt muutuv süsteem, mis on tingitud päikese plasma liikumisest. Need magnetilise aktiivsuse muutused mõjutavad otseselt päikese atmosfääri ja sellega seotud nähtusi. Päikeseplekkide arv on üks peamistest indikaatoritest päikese aktiivsuse taseme määramiseks. Need on ajutised tumedamad alad päikese fotosfääril, mis on põhjustatud intensiivsest magnetilisest aktiivsusest, mis takistab sooja all oleva plasma liikumist pinnale.

Päikesetsüklitel on oluline mõju Maa keskkonnale. Suurenenud päikese aktiivsus maksimumperioodidel võib põhjustada tugevamaid geomagnetilisi torme, mis võivad häirida satelliite, raadiosidet ja elektrigeneratsioonivõrke. Need tormid võivad samuti põhjustada kaunimaid polaarsusvirmalisi. Teisalt, päikeseminimite ajal on päikese aktiivsus madalam ja mõju Maale on väiksem. Päikesetsüklite uurimine on oluline meie Päikesesüsteemi ja selle mõju mõistmiseks Maale.