Päikesekatelde

Päikesekatelde on taevakeha nähtus, mille korral Kuu liigub Maa ja Päikese vahele ning varjab Päikese osaliselt või täielikult. Nähtavus sõltub vaatlemiskoha geograafilisest asukohast ning Kuu kaugusest Päikesest.

Põhivormid on täielik päikesekatelde, osaline päikesekatelde ja annulaarne (rõngakujuline) päikesekatelde. Tekib Kuu–Ma–Päike joondumise tulemusena; umbra ja penumbra olemasolu määrab, kas Päike on varjutatud täielikult või osaliselt.

Mechanism: Kui umbra puudutab Maad, on nähtav täielik katelde; kui nähtav on ainult penumbra, on osaline katelde. Annulaarne katelde tekib, kui Kuu on Päikesest kaugemal nii, et Päikese keskosa jääb nähtavale rõngana.

Vaatlus ja ohutus: Päikesekatelde vaatlemine nõuab spetsiaalseid kaitsevahendeid; palja silmaga päikese vaatamine on ohtlik. Kasutatakse sertifitseeritud päikesekateldeprille või indirektiivseid meetodeid.

Ajalooline ja teaduslik tähtsus: Täieliku katelde ajal on Päikese korona nähtav ning see on võimaldanud olulisi teaduslikke tähelepanekuid, sealhulgas relativity katsetusi ja koronat. Õppe- ja fotograafias kasutatakse nähtusi, nagu Baily beads ja kontaktide ajal tekkivad efekid.

Sagedus: Globaalne esinemine on 2–5 päikesekatelde aastas. Ühe koha peal võib täielik katelde nähtavus esineda kord sajandi jooksul; kogu Maa jaoks toimub täielik katelde keskmiselt iga 360–410 aasta järel.