Protsessihaldused

Protsessihaldused on organisatsiooni protsesside kujundamise, täitmise, jälgimise ja parendamise distsipliin. Eesmärk on suurendada tõhusust, vähendada kulusid, tagada vastavus õiguslikele ja sisemistele nõuetele ning parandada klientide väärtust. Protsessihaldus hõlmab protsesside modelleerimist, omanikute määramist, täitmise juhtimist ja tulemuslikkuse jälgimist.

Protsesside elutsükkel hõlmab kujundamist, modelleerimist (näiteks BPMN), realiseerimist, käivitamist, jooksvat jälgimist ja pidevat parendamist. Tähtsal kohal on juhatus, omanikud ja osalesed meeskonnad ning tehniline tugi, näiteks töövoo haldamise platvormid ja automatiseerimise tööriistad.

Protsessihaldus erineb projektijuhtimisest: see on pidev tegevus, mille eesmärk on optimeerida ja standardiseerida teatud tegevuste kulgu, mitte lõpule viidud ühekordne projekt.

Tehnilised vahendid hõlmavad BPM-süsteeme, töökäigu haldamise platvorme ning robotite protsesside automatiseerimist (RPA). Modellimise ja analüüsi jaoks kasutatakse tavaliselt BPMN-i, väärtusvirna kaardistamist ja andmepõhiseid mõõdikuid. Standardid, nagu ISO 9001 ja ITIL, võivad suunata nõuete täitmist ja teenusehalduse praktikaid.

Peamised eelised on suurenenud efektiivsus, parem läbipaistvus, kvaliteet ja kliendirahulolu ning paremad õigus- ja sisekontrollid. Väljakutsed hõlmavad andmete kvaliteeti, tööjõu vastuvõtmist ja muutuste juhtimist, süsteemide integreerimist ning kasu mõõdetavuse tagamist.

Viimasel ajal keskendutakse digitaliseerimisele, automatiseerimisele ja andmepõhisele optimeerimisele ning pilvepõhiste lahenduste kasutamisele.