Prokarüootid

Prokarüootid on elusorganismide rühm, kuhu kuuluvad bakterid ja arhaeed. Nendel rakkudel puudub tõeline tuum ning membraaniga suletud organellid. Genoom on tavaliselt ümmargune DNA molekul ja asub tsütoplasmas. Ribosoomid on 70S-suurusega. Rakusein, kui see esineb, on bakterite puhul tavaliselt peptidoglükaani ja seega peptidoglükaanist; arhaeedel võib rakusein olla teistsugune, näiteks pseudopeptidoglükaanist või see võib puududa.

Prokarüootide paljunemine on peamiselt aseksuaalne, läbi binaarse lõhustumise. Nad on äärmiselt metaboolselt mitmekesised ja võivad elada laialdases keskkonnas: mullas, veekogudes, soolastes ja kuumades kohtades. Nad võivad olla hingamises sõltuvad või anaeroobsed ning kasutavad mitmesuguseid energia- ja süsinikuteed. Paljud prokarüootid on ökoloogiliselt olulised toitainete ringluses ja dekompositsioonil; teised on kasulikud tööstuses ja mõnel juhul põhjustavad haigusi.

Põhilised alamrühmad on bakterid ja arhaeed. Nende rakkude koostis ja genoomilised omadused eristuvad ning neil on erinevad lipiidid membraanidel. Geneetiline varieeruvus laieneb läbi kontaktsete vahendajate, nagu konjugatsioon, transformatsioon ja transduktsioon.

Ajalooline taust: 1977. aastal esitasid Carol Woese ja George E. Fox mõiste, et arhaeed moodustavad eraldi domeeni, mis muutis oluliselt arusaama prokarüootide mitmekesisusest ning risti piirid bioloogilises klassifikatsioonis.