Primaarstruktuuri

Primaarstruktuur on biomolekuli kõige elementaarsem järjestus: valkude puhul polüpeptiidiahela aminohapete lineaarne järjestus ning nukleiinhapete puhul nukleotiidide järjestus DNA-s või RNA-s. Primaarstruktuur määrab molekuli omadused ja loob aluse selle hilisemaks voldumiseks ja funktsiooniks.

Valkude primaarstruktuur on aminohapete järjestus, mis on talletatud geenides ja sünteesitakse N-terminuselt C-terminuseni. See järjestus määrab keemilised omadused ja on aluseks sekundaarsele, tertsiaarsele ja kvaternaarstruktuurile. Muutused järjestuses, näiteks mutatsioonid, võivad muuta valgu voldumist ja funktsiooni ning mõnikord põhjustada haigusi.

Primaarstruktuuri kindlakstegemine toimub mitmel viisil: vanemad meetodid, nagu Edman degradatsioon, tuvastavad N-terminuse aminohappe järjestust; tänapäeval kasutatakse laialdaselt mass-spektromeetriat (tandem MS) ja proteoomika meetodeid. Lisaks võib primaarstruktuuri kindlaks teha DNA sekveneerimise kaudu, mis tõlgib geeni kodeeringu vastavaks valgu primaarstruktuuriks.

Nukleiinhapete primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus 5'→3'. DNA puhul määrab see päriliku informatsiooni ja geneetilise kodeeringu; RNA puhul sisaldab see info valkude sünteesiks ja teiste bioloogiliste protsesside reguleerimiseks. Kokkuvõttes on primaarstruktuur biomolekuli algus ja alus, millel põhinevad selle omadused ja funktsioonid.