Primaarbiosünteesid

Primaarbiosünteesid on biokeemiliste radade kogum, mille käigus organismid sünteesivad esmased biomolekulid, mis on eluks vältimatult vajalikud kasvu, paljunemise ja normaalse ainevahetuse jaoks. Need protsessid moodustavad biomassi ehitusplokid ning tagavad keskse metaboolse produktsiooni; need erinevad sekundaarsetest biosünteesidest, mis toodavad mitteelulisi aineid ning tihti liigile omase kaitse või signaalimise jaoks mõeldud metaboliite.

Primaarbiosünteesid hõlmavad peamisi biomolekulide klasse: süsivesikute biosüntees (glükoosi ja teiste monosahhariidide süntees ning polüsahhariidide koostis), aminohapete biosüntees (nt glutamaat, aspartaat, seriin ning aromaatsed aminohapped), nukleotiidide biosüntees (puriinide ja pürimidiinide de novo ning salvaging teed) ning lipiidide biosüntees (rasvhapped ja fosfolipiidid, mis moodustavad rakumahtude ja energiavarude alus). Lisaks sünteesitakse mõnes organismis vitamiine ja koensüüme, mis on elutähtsad koostoimed metaboolsetes radades.

Need protsessid toimuvad peamiselt tsütosoolis ja teistes organellides (nt mitokondrites ja kloroplastides), ning on tihedalt seotud energiavarustuse ja redutseeriva võimega: ATP ja NADPH on peamised varustajad ning nende tasakaal dikteerib sünteesiradade kiirust. Primaarbiosünteesid seovad tihti tagasihoidlikud või stimuleerivad signaalid toitainetest, hormoonidest ja stressist, ning nende efektiivne toimimine on eluks esmaseks eelduseks ning nende rikked võivad põhjustada kasvuprobleeme ning haigusi.