Presumpsioonide

Presumpsioonide on eeldused või põhimõtted, mida võetakse tõe või tõenäosuse aluseks kuni vastu esitatakse piisav vastuväide või täpsustus. Need mängivad olulist rolli nii loogikas kui ka õiguses, pakkudes senist alust järelduste tegemiseks ning menetluste toimimiseks puuduliku teabe korral. Presumpsioonide kaudu saab arutelu või õiguslikku hinnangut edasi liikuda, enne kui iga väide on täielikult tõendatud.

Loogilises mõttes on presumpsioonid default-eeldused, mis aitavad teha järeldusi, kui andmed on osaliselt puudulikud või ebaselged. Need võivad olla kasulad, kuid võivad ka viia vale järeldusteni, kui tugevaid vastuväiteid ei esitatata. Vähemformaalselt öeldes on presumpsioonid sildid, millega antakse teatud väidetele võimalus jääda kehtima seni, kuni tõendite põhjal ei ole vastuargumente esitatud.

Juriidiliste presumpsioonide puhul eristatakse tavaliselt tagasi lükatavaid (rebuttable) ja mitte tagasi lükatavaid või kindlaks tehtud (irrebuttable) presumpsioone. Tagasi lükatavate eelduste puhul tuleb tõendeid esitada, mis neid eeldusi võivad muutma või tühistama; näiteks süütuse eeldus kriminaalmenetluses on vastuvõetav eeldus, mida tõenditega võib ümber lükata. Irrebuttable eeldus on selline, mida ei saa tõenditega vastu hakata; sellises vormis eeldused on tänapäeva õiguses haruldased ja tähelepanu all, kuna need piiravad tõendamise võimalusi.

Presumpsioonide mõistmine aitab mõista, kuidas teave ja tõendid süsteemselt kaaluvad ning kuidas õigus- või loogikaprotsessid liiguvad, kui täielikku tõendust napib. Nad võivad ajas muutuda ja nõuda uue tõendamise soovi ning õigussüsteemides on nende kasutamine sageli reguleeritud ja kontrollitav.