Polümeeriblendide

Polümeeriblendide, tuntud ka kui polümeersulamid, on materjalid, mis koosnevad kahest või enamast erinevast polümeerist, mis on füüsiliselt segatud. Eesmärk on luua uus materjal, millel on kombineeritud või täiustatud omadused võrreldes selle algsete koostisosadega. Selliseid segusid kasutatakse laialdaselt, et kohandada materjali mehaanilisi, termilisi, optilisi või keemilisi omadusi teatud rakenduste jaoks.

Polümeeriblendide loomisel ei moodustu keemilisi sidemeid algpolümeeride vahel, vaid nende omadused sõltuvad polümeeride sobivusest ja nende faaside koostoimest. Kui polümeerid on omavahel sobivad, moodustavad nad ühtse faasi, mis annab tulemuseks homogeense segu. Sobimatud polümeerid kipuvad eralduma kaheks või enamaks faasiks, luues heterogeense segu. Segude koostist ja töötlemistingimusi saab optimeerida, et saavutada soovitud omaduste tasakaal.

Polümeeriblendide eelised hõlmavad kulude vähendamist, uute või täiustatud funktsionaalsete omaduste loomist, töötlemise hõlbustamist ja olemasolevate materjalide ringlussevõttu. Levinud näideteks on polükarbonaadi ja akrüülnitriil-butadieen-stüreeni (ABS) segu, mis parandab löögikindlust, või polüetüleeni ja polüpropüleeni segu. Polümeeriblendide uurimine ja arendamine on jätkuvalt aktiivne valdkond, mis pakub laia valikut rakendusi erinevates tööstusharudes.