Polymeeriblendit

Polymeeriblendit ehk polümeeride segu on kahe või enama polümeeri segamine, mille eesmärk on saavutada omaduste kombinatsioon, mida üksik polümeer ei suuda pakkuda. Blendid võivad olla sobivad (miscible) või mittesiibivad (immiscible). Enamik kommertslikke segusid on mittesiibivad, kus faaside jaotumine moodustab morfoloogiat, mis määrab mehaanilised ja termilised omadused.

Morfoloogia ning faaside piiride adhesiooni mõjutavad koostis, töötlemisnõuded ja faaside suhe. Compatibiliseerijad, nagu copolümmerid või reaktiivsed lisandid, võivad parandada adhesiooni ja piirata faaside kasvu, muutes segisti töökindlamaks.

Valmistamiseks kasutatakse peamiselt sulatsegamist (ekstrusioon ja vormimine) või lahusti-blendi meetodeid. Edu sõltub polümeeride kokkusobivusest ning protsessi kontrollist ja faaside suurusest.

Polümeeriblendide eelised hõlmavad omaduste täpsemat kohandamist, potentsiaalset kulude vähendust ning mõnel juhul paremat taaskasutatavust. Levinud rakendused hõlmavad pakendamist, autotööstust, elektroonikat ja meditsiini ning lisaks materjalide arendust.

Hindamine ja karakteriseerimine hõlmavad mikroskoopilist morfoloogianalüüsi (SEM/TEM), DSC-ga termiliste omaduste hindamist, DMA-d ja reoloogiat ning mehaaniliste testide läbiviimist. Taolised uuringud annavad teavet faaside suuruse, jaotuse ja interfaalse aderentsi kohta.

Keskkonnaaspektid: polümeeriblendide taaskasutus võib olla keeruline, kuid õige compatibilizatsiooni ja protsesside abil on võimalik parandada taaskasutatavust ja materjalide ringluses osalemist.