Polümerisatsiooniprotsessi

Polümerisatsiooniprotsess on keemiline reaktsioon, mille käigus väikesed molekulid, mida nimetatakse monomeerideks, ühenduvad korduvalt, moodustades suuri molekule, mida nimetatakse polümeerideks. Need polümeerid koosnevad korduvatest monomeeriühikutest. Polümerisatsioon võib toimuda looduslikult, näiteks valkude ja DNA sünteesil organismides, või seda saab kunstlikult tekitada, et toota laias valikus plastmassi, kumme ja kiude.

Eristatakse kahte peamist polümerisatsioonimehhanismi: ahelpolümerisatsioon ja astmelise kasvuga polümerisatsioon. Ahelpolümerisatsioonis hakkab kasvama vaid mõni monomeerimolekul, misjärel teised monomeerid liituvad sellega järjestikku, moodustades pika ahela. See protsess nõuab sageli initsiaatorit, mis käivitab reaktsiooni. Astmelise kasvuga polümerisatsioonis võivad monomeerid ühineda erineva suurusega fragmentideks, mis seejärel omakorda ühinevad, kuni moodustub pikk polümeeriahel.

Polümerisatsioonireaktsiooni tüüp sõltub kasutatavatest monomeeridest ja soovitud polümeeri omadustest. Erinevaid polümerisatsiooniprotsesse kasutatakse mitmesuguste materjalide tootmiseks, sealhulgas polüetüleen, polüvinüülkloriid (PVC) ja polüstüreen, mis on kõik tänapäeva ühiskonnas laialdaselt kasutatavad.