polümerisatsioonimehhanismi

Polümerisatsioonimehhanism viitab samm-sammulisele protsessile, mille käigus monomeerid ühendatakse, et moodustada polümeere. See mehhanism kirjeldab, kuidas reageerivad algataja, monomeerid ja kasvav polümeerkett. Peamised polümerisatsioonimehhanismid on ahelpolümerisatsioon ja astmelise kasvuga polümerisatsioon.

Ahelpolümerisatsioonis on reaktsioonid tavaliselt kolmes etapis: initsieerimine, propagatsioon ja terminatsioon. Initsieerimisetapis moodustub aktiivne keskus (nt radikaal, karbokatioon või karbanioon). Propagatsioonietapis liitub see aktiivne keskus järjest monomeeridele, moodustades kasvava polümeerketi. Terminatsioonietapis lõpetatakse polümerisatsioon, kui aktiivne keskus neutraliseerub. Ahelpolümerisatsioon on tüüpiline vinüülmonomeeride puhul, nagu etüleen või stüreen.

Astmelise kasvuga polümerisatsioonis reageerivad monomeerid omavahel või kasvavad polümeerketid reageerivad teiste monomeeride või kasvavate kettidega igal astmel, moodustades dimmeri, trimeeri jne. Erinevalt ahelpolümerisatsioonist ei nõua see tüüpilist aktiivset keskust ja kasv toimub järk-järgult kogu reageeriva massi ulatuses. Need mehhanismid hõlmavad sageli funktsionaalsete rühmade vahelisi reaktsioone, nagu kondensatsioonireaktsioonid, ja on iseloomulikud polüestrite, polüamiidide ja polüuretaanide tootmisel.