Polümeere

Polümeere on suured molekulid, mis koosnevad korduvatest alamoondusühikutest, mida nimetatakse monomeerideks. Need monomeerid on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega, moodustades pikad ahelad. Polümeerid võivad olla looduslikud, nagu tselluloos ja valgud, või sünteetilised, nagu polüetüleen ja polüvinüülkloriid.

Polümeeride omadused sõltuvad nende monomeeride tüübist, ahelate pikkusest ja ruumilisest paigutusest. Näiteks polüetüleen on painduv ja vastupidav, samas kui polükarbonaat on kõva ja läbipaistev. Nende mitmekülgsuse tõttu kasutatakse polümeere laialdaselt erinevates rakendustes, sealhulgas pakendites, ehitusmaterjalides, tekstiilides, autotööstuses ja meditsiiniseadmetes.

Polümerisatsioon on protsess, mille käigus monomeerid ühinevad, et moodustada polümeere. Seda võib juhtida mitmesuguste meetodite abil, sealhulgas liitumispolümerisatsioon ja kondensatsioonipolümerisatsioon. Liitumispolümerisatsioonis ühendatakse monomeerid ilma kõrvalsaaduste moodustumiseta, samas kui kondensatsioonipolümerisatsioonis eraldub väike molekul, nagu vesi.

Polümeeride ringlussevõtt on oluline keskkonnaprobleem, kuna paljud sünteetilised polümeerid on mittemõõdukad ja võivad keskkonda saastada. Polümeeride ringlussevõtmise meetodid hõlmavad mehaanilist taaskasutamist, keemilist taaskasutamist ja energiasalvestamist. Tulevikus uuritakse ka biolagunevate ja taastuvatest allikatest pärit polümeeride arendamist.