Plasmotsüütide

Plasmotsüütid on veremikud, mis tekivad inimese või loomade veres, kui vererakud (eriti lümfotsüüdid) lõhkevad või lagunevad. Need tsüütid sisaldavad plasmat, mis on valkude segust, mis moodustuvad immuunsüsteemi vastuse osana. Plasmotsüütide peamine funktsioon on toota ja eritada immuunglobuliine (antikehi), mis on olulised organismi kaitseks infektioonide vastu.

Plasmotsüütide tekkeprotsess algab lümfotsüütidest, eriti B-lümfotsüütidest. Kui B-lümfotsüüt kohtab antigeeni (võõra aine, näiteks bakteri või viiruse osake), see aktiveerub ja diferentseerub plasmatiks. See protsess toimub peamiselt lümfisõlmedes, milmades ja teistes lümfoidsetes organites. Aktiveeritud B-lümfotsüütid prolifereeruvad kiiresti, moodustades kloni, mis edasi diferentseeruvad plasmatiks.

Plasmotsüütid on olulised ka pikaajalise immuunsuse loomisel, sest nad toodavad memoorneid B-rakuid, mis säilitavad mälu infektioonide vastu. See võimaldab organismil kiiremat ja efektiivsemat vastust samade antigeenidele tulevikus.

Plasmotsüütide patoloogilised muutused võivad viida haigustesse, nagu plasmacelluleem (müelooma), kus plasmatid prolifereeruvad patoloogiliselt ja tekitavad haigust. Samuti võib plasmatide toimimist häirida autoimmuunhaigused, kus immuunsüsteem rünnab oma enda kudeid.

Plasmotsüütide uurimine on oluline meditsiinis, et arendada uusi ravimeid ja mõista immuunsüsteemi tööd. Neid uuritakse ka onkoloogias, et leida uusi viise võidelda vererakkude kasvajatega.