Pistikutega

Pistikutega paljundamine ehk pistikutega paljundamine on taimekasvatusviis, kus uus taim saadakse lõigatud pistikute abil. See paljundusmeetod säilitab emaomadused ja võimaldab kiiresti saada palju identseid taimeseente. Pistikutega paljundatakse peamiselt tubaka, rooside, kodupuude ja paljude toataimede puhul.

Pistikud jagunevad peamiselt tüvelõigatud pistikuteks, lehepistikudeks ja juurpistikudeks. Tüvelõikusteks sobivad noored, tugevad varted; lehepistikud viiakse sageli läbi koos väikeste punga või sõlmega; juurpistikud on üldiselt juhitava pikkusega ja sobivad mõnede puitunud taimeliikide paljundamiseks. Pistikutel peaksid olema võimalikult vähe kahjustusi ning tavaliselt lõigatakse need terava, steriliseeritud lõikeriistaga. Vahel kasutatakse juurjumise soodustamiseks juurkromoni või hormonaalseid pulbreid.

Juurdumine toimub niiskes ja soojas substratis, sageli turbasubstraadis või liivsagu segu. Optimaalne temperatuur on umbes 20–25°C, valgustus on hajutatud ja otsene päikesevalgus vältida. Pistikud märgitakse regulaarselt, et nende niiskust hoida, kuid välditakse liigniiskust, mis võib soodustada mädanemist. Juurdumist võivad soodustada sobiv õhuringlus ja niiskuse kontroll.

Eelised hõlmavad emaomaduste säilitamist, kiiremat paljundust võrreldes seemnetega ning suuremat päritolutaimede ühtlust. Puuduste hulka kuuluvad haiguste ülekandmise risk pistikute kaudu ning mõnede liikide puhul madal juurdumissuccess. Pistikutega paljundamist kasutatakse laialdaselt aedades ja siseruumides, eriti dekoratiiv- ja viljitaimede puhul.