Piirikondlikkust

Piirikondlikkust, ka piirikondade ja nende omavalitsuste tegevuse ülevaade, on oluline osa Eesti kohaliku omavalitsuse struktuuri. Eesti jaguneb 15 piirkonnaks, mis omakorda koosnevad 311 omavalitsusüksusest, sealhulgas linnad, vallad ja alevid. Piirikondlikkust hõlmab piirkondade ja nende omavalitsuste vahelisi suhteid, koordineerimist ning ühiste probleemide lahendamist.

Piirikondlikkust on loodud, et tagada piirkondade arengu ja elukvaliteedi parandamine. Piirikondade peamised ülesanded on piirkondliku arengu plaanide koostamine, infrastruktuuri arendamine, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineerimine ning piirkondliku majandusliku arengu edendamine. Piirikondade tegevus on seotud ka Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamisega, mis aitavad piirkondlikku arengut toetada.

Piirikondlikkust on ka seotud piirkondlike institutsioonidega, nagu piirkondlikud arengukeskused ja piirkondlikud arengu nõukogud. Nende organisatsioonide ülesanne on piirkondlike probleemide lahendamine, ettevõtluse toetus ja piirkondliku elukeskkonna parandamine. Piirikondlikkust on ka seotud piirkondlikele valimistele, kus valitakse piirkondlikke volikogusid, kes omakorda valivad piirkondlikud juhid.

Piirikondlikkust on oluline ka Eesti riigi ja piirkondade vahelise koostöö tagamiseks. Piirikondlikud institutsioonid osalevad ka riikliku poliitika läbiviimises ja piirkondlikele vajadustele vastavate lahenduste arendamises. Piirikondlikkust on seotud ka piirkondlikele investeeringutega, mis aitavad arendada piirkondlikku infrastruktuuri ja parandada elukvaliteeti.

Piirikondlikkust on oluline osa Eesti kohaliku omavalitsuse struktuuri, mis tagab piirkondliku arengu ja elukvaliteedi parandamise. Piirikondade tegevus on seotud nii riikliku kui ka Euroopa Liidu poliitikaga, mis aitavad piirkondlikku arengut toetada ja edendada.