Piiratused

Piiratused on tegevuste, väärtuste või ressursside piiranguid või kehtestatud piiranguid, mida rakendatakse tavaliselt seaduste, poliitikate, lepingute või tehniliste lahenduste kaudu. Nende eesmärk on tagada ohutus, õiglus, jätkusuutlikkus ning mõistlik ressursside jaotamine ning tagada korralik toimimine erinevates süsteemides ja sektorites. Piiratused võivad olla kohustuslikud või vabatahtlikud, ajutised või püsivad, ning nad võivad kehtida kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil.

Etümoloogiliselt tuleb sõna piiratus eestikeelsest sõnast piir, mis tähist piirjoont või piiri, ning lisandub vastav fallel "-atus" tähistamaks tegevuse või tulemuse. Seetõttu viitab piiratus märgitud piiride loomisele, mis piiravad tegutseja vabadust või võimalusi.

Peamised tüübid piiratusesuurustes hõlmavad:

- juriidilisi ja regulatiivseid piiranguid, näiteks maksimaalsed lubatud väärtused, litsentsid, quotad või keelud;

- majanduslikke ja turupõhiseid piiranguid, nagu sanktsioonid, tollid või hinnakontrollid;

- haldus- ja planeerimisi piiranguid, näiteks ehitus- ja kokkuleppekoodid, naabruskonna kasutusreeglid;

- tehnilisi piiranguid, sealhulgas ligipääsupiirangud, ribalaiuslimitid või tarkvara litsentsitingimused;

- andmete privaatsuse ja turvalisuse piiranguid, sealhulgas rollipõhine ligipääs ja andmete säilitamise poliitikad.

Piiratused võivad tagada stabiilsuse ja kaitse, kuid samal ajal piirata vabadust või innovatsiooni ning tekitada täpsustamis- ja järgimisvajadust. Piiranguid tuleb tavaliselt hinnata kontekstis, tasakaalustades huvid ja riskid.