Parotiidipõletik

Parotiidipõletik, ehk parotitis, on parotiidnäärme põletik. See võib olla viiruslik või bakteriaalne ning esineda igas vanuses. Viiruslik vorm on sageli seotud mumpsi viirusega; vaktsineerimine vähendab riski. Bakteriaalne parotiit tekib süljenäärme kanali obstruktsiooni või dehüdratsiooni tagajärjel ning võib olla raskem ning vajada antibiootikume.

Sümptomid: näo või põse piirkonnas turse ja valulikkus parotiidnäärme piiridel; valulik neelamine või närimine; süljeeritus võib olla vähenenud; palavik, halb enesetunne; mõnikord kõrvapiirkonna või lõualuuvalu.

Diagnostika: tavaliselt põhineb kliinilisel läbivaatamisel ja anamneesil. Vajadusel kasutatakse vereproovi põletikule viitavate markerite jaoks, mumpsi puhul PCR viiruse tuvastamiseks; amülaasitaseme tõus võib esineda suulas põletiku korral; pildistamine, nt ultrason või CT, aitab eristada bakteriaalset infektsiooni ja kanalit obstruktsiooni.

Ravi: viirusliku parotiidi korral leevendatakse sümptomeid — piisav vedeliku tarbimine, puhkus, valu- ja palavikualandajad; kuumad või külmad kompressid võivad aidata. Bakteriaalse parotiidi korral määratakse antibiootikumid ning vajadusel täiendav vedelik ja meditsiiniline jälgimine; suuhügieen ja õrn süljenäärmete stimulatsioon võivad aidata; tõsiste tüsistuste korral pöörduda arsti poole.

Prognoos ja ennetus: enamik juhtudest paraneb mõne nädala jooksul. MMR-vaktsiin kaitseb mumpsi vastu ja vähendab parotiidipõletiku riski. Ennetusmeetmete hulka kuuluvad hea suuhügieen, piisav vedeliku tarbimine ja haigusest hoidumine; tüsistused võivad hõlmata munandite, munasarjade, pankrease või kesknärvisüsteemi põletikke.