Paretoefektiivisyyden

Paretoefektiivsus ehk Paretooptimum on majandusteaduses ja teistes ühiskonnateadustes kasutatav mõiste, mis kirjeldab olukorda, kus ressursse või hüvesid on jaotatud nii, et ühtegi inimest ei saa paremale järjele seada ilma, et kellegi teise olukord halveneks. Teisisõnu, Paretoefektiivsuse saavutamisel on kõik võimalikud parendused, mis ei kahjusta kedagi, juba tehtud.

See kontseptsioon on nimetatud Itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto järgi, kes seda 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses arendas. Paretoefektiivsus ei anna hinnangut selle kohta, kas jaotus on õiglane või õiglane, vaid keskendub üksnes efektiivsusele. Olukord võib olla Paretoefektiivne, kus üks isik omab kõiki ressursse ja teised ei oma midagi, sest seda olukorda parandada (st anda resurssi teistele) saaks ainult selle isiku olukorda halvendades.

Majandussüsteemide analüüsis on Paretoefektiivsus oluline mõiste, kuna see aitab hinnata turgude ja poliitikameetmete tulemuslikkust. Kui turg ei ole Paretoefektiivne, tähendab see, et on olemas võimalusi ressursside ümberjaotamiseks viisil, mis parandab mõne osapoole olukorda, ilma et kellegi teise olukord halveneks. See võib viidata turu ebaefektiivsusele või vajadusele sekkumiseks.