Põhimälu

Põhimälu, tuntud ka kui RAM (random access memory), on arvutisüsteemi peamine ajutine töömälu. See hoiab operatsiooniprotsessori jaoks hetkel vajatavaid juhiseid ja andmeid ning võimaldab neil kiiresti ligi pääseda. Põhimälu on volatiivne: andmed kaovad toite all olevat akut või toidet kaotades. See on oluliselt kiirem kui sekundaarne salvestus (kh kõvakettad ja SSD-d), kuid mahult piiratud ja ei säili püsivalt.

Mälu hierarhias paikneb põhimälu tihedalt protsessoriga ning on ühendatud mälukontrolleri kaudu. Emaplaadile paigaldatakse mälumoodulid, tavaliselt DIMM- või SO-DIMM-formaadis. DRAM-tehnoloogia, mis hetkel enamasti põhimälu moodustub, vajab perioodilist taasesünnitust (refresh). SRAM-tehnoloogiat kasutatakse kiiruse tõttu enamasti vahemäludes (L1-, L2- ja L3-cache), mis asuvad protsessori lähedal ja on veelgi kiiremad, kuid kallimad.

Põhimälu maht ja kiirus mõjutavad süsteemi jõudlust. Maht määrab, kui palju üheaegselt saab töötada sujuvalt suurte andmekogudega, kiirus ja latentsus mõjutavad ligipääsu aega. Õigupoolest toimib põhimälu koos operatsioonisüsteemi virtuaalse mälu haldusega, mis jaotab füüsilise ja virtuaalse aadressiruumi ning vajadusel kasutab vahemahutust (näiteks lehefaili) suurte mäluhulgade pärast.

Põhimälu on oluline komponent nii personaalsete arvutite kui ka serverite ja suurte tööjaamade süsteemides. ECC-mälu ja uuenevaid mälutooteid kasutatakse sageli serverites ja kriitilistes rakendustes veaparanduse tagamiseks ja ettenägelikuma töökindluse jaoks.