Operaatorikonsolidid

Operaatorikonsolidid on koostöövormid, mille raames mitu eraldi operaatorit koordineerivad või jagavad oma operatsioone ning infrastruktuuri. Sellised kokkulepped võivad hõlmata ühiselt kasutatavat võrgu- või tugistruktuuri, jagatud hooldusprogramme, ühiseid hankekorraldusi ja jaotatud IT- ning haldusteenuseid. Eesmärk on suurendada efektiivsust, vähendada dubleerimist ja parandada teenuste kättesaadavust.

Vormid hõlmavad infrastruktuuri jagamist, kus kaks või enam operaatorit kasutavad sama füüsilist võrku või tugistruktuure; ühiseid hooldus- ja arendustegevusi; ühiseid ostu- ja tarneringkondi; jaotatud teenuste keskusi (shared services) ning ühisettevõtteid. Sellised kokkulepped võivad olla lepingulised või põhineda püsivale äri- või partnerlussuhtele ning nende vorm sõltub sektori regulatsioonidest.

Mõjud: potentsiaalsed eelised hõlmavad kulu- ja dubleerimise vähendamist, laiemat võrguulatusi ning parem järjepidevus teenuste kvaliteedis. Riskid võivad hõlmata konkurentsi ahenemist, hindade kõikumisi või turu ligipääsu piiranguid ning vajadust tugeva reguleerimise ja läbipaistvuse järele.

Regulatiivne taust: operaatorikonsolidid langetatakse sageli konkurentsi- ja sektori reguleerimise alla. Konkurentsiamet ning vastavad sektoriregulaatorid võivad nõuda avatud ligipäсу, läbipaistvat hinnastamist ning kvaliteedikriteeriumide täitmist, et tagada tarbijate huvi ja säilitada võrdne konkurents.

Kontekst ja rakendused: neid mehhanisme nähakse tihti telekommunikatsioonis, energiataristutel, transpordis ja muudes valdkondades, kus suurenev koostöö aitab saavutada majanduslikke eeliseid ning tagada kriitilise infrastruktuuri tõhus toimimine.