Ootuspärasus

Ootuspärasus, tuntud ka kui anticipation, on geneetika nähtus, kus mõningatel pärilikel häiretel ilmneb patsientidel varasem vanuse algus või haiguse raskus võrreldes vanematega. See nähtus on seotud ebaühtlaste või dünaamiliste nukleotiidkorduste suurenemisega geenides, mis põhjustab haiguse ilmnemise muutumist põlvkonniti.

Põhjus ja mehhanismid on seotud dünaamiliste mutatsioonide kordustugevuse muutumisega, mis kipub suurenema edasiantud patsiendilt järgmisele põlvkonnale. Korduste arv võib varieeruda sõltuvalt geenist ja pungiwangust, ning suurenev korduste arv suurendab haigusnähtude raskust või toob kaasa varasema algusaja. Samaaegselt võivad tekkida erinevad mehhanismid ning korduste suurendamiseks mõjutavad ka sooline läbipöör (permitsiooni) ja kudede mosaiiklus.

Ootuspärasus on tüüpiline mõnede haiguste puhul, kus korduste laienemine on osa haigusliigi arengust. Klassikalised näited hõlmavad Huntingtoni tõbe (HTT), mis näitab sagedast varasemat algust järglastel, ning myotone dystroofia tüüpi 1 (DMPK korduste laienemine). Teised näited hõlmavad spinocerebellaarsed ataksia vorme ning Fragile X sündroomi, kus korduste suurenemine selgitab mõningat põlvkondade vahelise erinevuse.

Kliiniline tähendus on olulisel kohal: ootuspärasus mõjutab geneetilist nõustamist, prognoosi ja testimisotsuseid. Perekonnas võib täheldada sama haiguse varasemat algust või raskemaks muutumist, mis nõuab geneetilist testimist korduste arvu määramiseks ning nõustamist perekonna riskide osas. Teave ootuspärasuse kohta aitab planeerida jälgimist ja elustiili kohandusi, kuid ei pruugi alati prognoosida täpseid vanusevahemikke.

Vaadeldavad teemad: dünaamilised mutatsioonid, tripletkorduste laienemine, geeniteraapia ja nõustamine.