Omistussõna

Omistussõna on grammatiline mõiste, mis tähistab omandi suhet. Eesti keeles nimetatakse omistussõnu tavaliselt omistuspronounideks või omistussõnadeks. Omistussõnad näitavad, kellele kuulub mingi ese või millega on tegemist, ning neid kasutatakse nimisõna ees oma omaniku suhte kindlaksmääramiseks.

Peamised omistussõnad on minu, sinu, tema, meie, teie ja nende. Need sõnad moodustavad omandi seose, kui nad seostuvad nimisõnaga: minu auto, sinu maja, tema raamat, meie kool, teie koer, nende linn. Omistussõnad võivad toimida määrsõnadena ja seetõttu näitab nende ja nimisõna vaheline koosseis omandi seost. Näited: "Minu auto on sinine", "Sinu maja on suur", "Tema raamat on laual", "Meie kool on suur", "Teie koer on sõbralik", "Nende lapsed mängivad". Iseseisva omistussõnana võib see väljendada omanikku ka siis, kui lauses nimisõna on välja jätatud, näiteks "See on minu" või "Need on meie".

Lisaks kasutatakse vormi 'oma', et näidata refleksiivset omandit, mis kuulub lause subjektile. Näited: "Ta võttis oma raamatu" ja "Lapsed lugesid oma raamatuid". Oma-täiend ilmestab sageli omandi selget seost samaakteriga kui subjekti omand, aidates vältida segadust mitme omandi vahel.