Oletused

Oletused on väited või arusaamad, mida kasutatakse mõttekäigu, uurimistöö või mudeli loomise aluseks ning mis ei pruugi olla otseselt tõestatavad. Need võivad olla teaduslikud või igapäevased ning võivad olla teadlikult esitatud või pigem varjatult toimivad. Oletused aitavad kirjeldada, kuidas nähtusi mõistetakse ja kuidas andmeid töödeldakse.

Oletused jagunevad erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt kontekstist. Teaduslikus praktikas võivad need olla teoreetilised oletused raamistuse ja hüpoteosade kohta, metoodilised oletused seoses andmete kogumise ja analüüsi korraldamisega ning empiirilised oletused seoses nähtuste esinemise tingimustega. Oletused võivad olla ekspliciidid (selgelt väljendatud) või implicit (tundmatult või varjatult olemas).

Tehnilises ja akadeemilises märgis on tavaks rõhutada konkreetsed, lausutud oletused, näiteks andmete sõltumatuse, jaotuse või mudeleid hindavad eeldused. Oletused võivad puudutada näiteks mõõtmise täpsust, valimi esindavust või suhteliste seoste olemasolu. Nende kontrollimine ja testimine on oluline osa usaldusväärse järelduse kujundamisel.

Hindamine ja kasutusviisid: oletused tuleks kriitiliselt hinnata ja vajadusel alt- või ümbersuunata. Tundlikkusanalüüs, mudeli diagnostika ja alternatiivsete mudelite võrdlus aitavad mõista, kui tugevalt tulemused sõltuvad teatud oletustest. Kui oletused ei kehti, tuleb arvestada tulemuste piirangutega või korrigeerida mudelit ja andmestikku.

Oletused on keskne osa mõtlemisprotsessist ja teaduslikust meetodist, pakkudes raamistiku, mille abil mõisted püütakse struktureerida ja kogutud andmeid tõlgendada.