Oksüdeeritud

Oksüdeeritud on termin, mida kasutatakse keemilises kontekstis aine kohta, mis on läbinud oksüdatsiooni. Oksüdatsioon on protsess, mille käigus aine kaotab elektrone või suureneb tema oksüdatsiooninumber. Kuigi oksüdatsioon seostub sageli hapnikuga, võib see toimuda ka teiste oksüdantide toimel.

Praktilises mõttes tähendab oksüdatsioon sageli muutust aines: ühend võib omandada hapnikku või muuta oma oksüdatsiooninumbri, mis muudab selle reaktiivsust ja omadusi. Organilises keemias võib alkoholid oksüdeeruda aldehüüdideks ja seejärel karboksüülhapeteks; metallid võivad oksüdeeruda ning moodustada raudoksiidi ehk roostet.

Rakendused ja näited: toiduainevaldkonnas oksüdeerumine võib põhjustada rasvade riknemist ning maitsete ja lõhna halvenemist; bioloogias on oksüdatiivne stress seotud rakkude kahjustustega; materjaliteaduses on oksüdatsioon oluline nähtus, mis põhjustab näiteks metallide korrosiooni. Antioxidandid aitavad vältida või pidurdada oksüdatsiooni ning võivad vähendada oksüdatiivseid kahjustusi.

Oksüdeeritud olekut ja oksüdatsiooni protsesse uuritakse nii teoreetilises kui praktilises keemias. Mõiste on oluline paljudes valdkondades—keemia, metallurgy, toidutööstus, biomeditsiin ja keskkonnateadus—kus oksüdatsioon mõjub toodete kvaliteedile, stabiilsusele ja ohutusele.