Oksüdatsioonredutseerimisreaktsioonide

Oksüdatsioonredutseerimisreaktsioonid, tuntud ka kui redoksreaktsioonid, on keemilised reaktsioonid, mis hõlmavad elektronide ülekannet ühe aine teise aine vahel. Üks reaktant oksüdeerub, mis tähendab, et see kaotab elektrone ja selle oksüdatsiooniaste suureneb. Samal ajal redutseerub teine reaktant, mis tähendab, et see saab elektrone ja selle oksüdatsiooniaste väheneb. Need kaks protsessi, oksüdatsioon ja reduktsioon, toimuvad alati koos, mistõttu nimetatakse neid oksüdatsiooniredutseerimisreaktsioonideks.

Oksüdatsiooni ja reduktsiooni saab määratleda erinevate kriteeriumide alusel. Traditsiooniliselt tähendas oksüdatsioon hapniku liitumist või vesiniku eraldumist ainest, reduktsioon aga vastupidist. Moodsam definitsioon, mis põhineb elektronide ülekandel, on aga laiemalt kasutatav ja täpsem. Oksüdatsiooniaste on teoreetiline laeng, mis antakse aatomile, kui kõik sidemed selle molekulis või ioonis on täielikult polaarsed.

Redoksreaktsioonid on paljudes looduslikes ja tööstuslikes protsessides fundamentaalsed. Näiteks on hingamine ja fotosüntees eluks vajalikud redoksreaktsioonid. Patareid töötavad redoksreaktsioonide põhimõttel, kus keemiline energia muundatakse elektrienergiaks. Metallide tootmine ja korrosioon on samuti laialt levinud redoksnähtused. Reaktsiooni jälgimiseks ja uurimiseks on oluline tunda reaktantide oksüdatsiooniaste muutusi.