Oksüdatsioonireaktsioonis

Oksüdatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aine kaotab elektrone ehk oksüdatsiooniaste suureneb. Vastandlik protsess, kus aine omandab elektrone, nimetatakse redutseerumiseks ja selle käigus aine oksüdatsiooniaste väheneb. Tihti esinevad need kaks protsessi koos ühes reaktsioonis, mida nimetatakse redoksreaktsiooniks.

Oksüdatsioonireaktsiooni võib kirjeldada ka hapnikuga liitumisena, kuigi see definitsioon ei kata kõiki oksüdatsioonireaktsioone. Näiteks metalli roostetamine on oksüdatsioonireaktsioon, kus raud reageerib hapnikuga. Samuti on mitmete orgaaniliste ühendite põlemine oksüdatsioonireaktsioon.

Reaktsioonides, kus hapnikku ei osale, võib oksüdatsiooni definitsiooni selgitada elektronide liikumise kaudu. Näiteks, kui keemiline element annab oma valentselektroni teisele elemendile, on tegemist oksüdatsiooniga. Väävelhappe moodustumine väävlist, hapnikust ja veest on samuti redoksreaktsioon.

Oksüdatsioonireaktsioonidel on lai kasutusala. Neid kasutatakse energeetika valdkonnas (nt patareid ja kütuseelemendid), metallurgias (metallide tootmine), orgaanilises sünteesis ning bioloogilistes protsessides, nagu hingamine. Paljud igapäevased nähtused, nagu toiduainete riknemine või metalli korrosioon, on samuti oksüdatsioonireaktsioonide tagajärjed.