Objektiivsus

Objektiivsus on mõiste, mis kirjeldab tahet või võimet esitada ja hinnata maailma ilma isiklike tunnetuste, eelistuste või eelvarjutuste mõjuta. Objektiivsus põhineb nähtuste ja tõe eraldamisel hinnangutest ning keskendub tõendite kogule, mõõdetavusele ja korduvusele. Objektiivset arutlust püütakse saavutada meetodite, standardite ja läbipaistva dokumentatsiooni kaudu, mis võimaldavad teisi kontrollida ja korrata.

Objektiivsus on kontseptsioon, mida käsitletakse eri valdkondades erinevalt. Teaduses ja uurimistöös tähistab see tavaliselt metoodilist neutraalsust, operatsioonilisi defineeringuid, andmete kogumist ning kontrollitud ja taasjagatavaid tulemusi. Ajakirjanduses ja avalikus elus püüdletakse objektiivsuse poole faktide peal põhineva teabe, tasakaalu ning sõltumatute allikate kasutamisega; siiski rõhutatakse ka, et täielik objektiivsus on raske saavutada ja allikate mõju on alati võimalik.

Objektiivsuse kriitika keskendub sageli sellele, et teadmised ja tõlgendused on seotud kontekstiga ning subjektide väärtuste ja teooriatega. Seetõttu nähakse objektiivsust kui ideaalset normi, mida tuleks püüda järgida, samas tunnistatakse vajadust kriitilise refleksiooni ja avatud metodoloogia järele. Objektiivsuse praktikas peetakse oluliseks meetodilist läbipaistvust, korratavust ning evitamist liigsete subjektiivsete hinnangute esilekutses.