Näärvid

Närvid on perifeerse närvisüsteemi peamised ühendused, mis kinnitavad aju ja seljaaju keha erinevate osadega. Nad kannavad signaale nii keha sensoriteelt kui ka lihastelt ning toovad ajusse ja seljaajusse informatsiooni. Enamik närvidest on seganäod, sisaldades nii tundlikke kui ka liikumisfibreid ning mõnel juhul ka autonoomseid fibreid.

Struktuurilt koosneb närv aksonidest, mis võivad olla müeliiniga ümbritsetud või mitte. Aksonid kogutakse fascikulitesse, mida ümbritseb endoneurium; fascikleid ümbritseb perineurium ja kogu närvi katab epineurium. Närvi sees on veresooned ning erinevad sidekoe ja tugiorganid. See korraldus võimaldab tõhusat elektriliste impulsside juhtimist ning närvi võimet toita ja kaitsta.

Funktsioonide poolest jagunevad närvid sensoorsete, motoorsete ja seganäodena: sensoorsed närvid viivad teavet keha tundemärkidest ajju, motoorsed närvid kannavad liigutusimpulsse lihastesse, ning seganäod sisaldavad nii tundlikke kui ka liikumisfibreid. Autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib siseelundeid ja veresooni, võib samuti kulgeda närvide kaudu ning jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks.

Kliiniliselt on perifeersed närvid haavatavad vigastuste, neuropaatiate või demüelinatsiooni korral. Perifeerse närvisüsteemi regenereerimise võime on piiratud võrreldes Kesk- ja Sõltuvustega, kuid mõningane taastumine on võimalik, eriti kuna kasvufaktorid ja verevarustuse parandamine võivad taastumisprotsessi soodustada.