Nägemishäire

Nägemishäire viitab tilkule või nägemisfunktsiooni rikkumisele, mis võib olla osaline, ebaõiguslik või täielik. Nägemishäired arvutatakse tavaliselt vähendatud nägemis suuruse või teravuse järgi ja neile omistatakse Kőhseyse järgi. Kõige levinumad nägemishäired on vasardus, kaukaõli, makulaatroopia, glaukoom ja retinopaatia.

Sügavamad põhjused hõlmavad geneetilisi häireid, üleminekuid (nt glaukooma ja katre), ravimite kõrvaltoimeid, püsivaid kõrguvuste tekitavaid kahjustusi ja enesetäiendavaid haigusi (diabeet, veresoonte haigused). Lisaks võivad ootamatud vigastused, hingeläätkेद ja optilisi kasvajad põhjustada nägemis- või nägemisega seotud katkusi.

Nägemishäirete diagnoosimiseks kasutatakse peamiselt optilise testi (nägemise suuruse test), katre kontrolli (optiline kiesyf), elektroretinogeensi ja infektsiooni hindamist. Häire arvestamiseks on oluline ka allikate ja arvestusvõime hindamine.

Käsitlus varieerub situatsioonist sõltuvalt nähtavusest. Parasitatsioon võib olla taastuv, meditsiiniline või kirurgiline, ravimast välja veel. Nägemiseltoimumist nõusolekule ja rehabilitatsioonile on suur tähtsus, sealhulgas optiline edukatsioon ja assistiivse tehnoloogia kasutamine.

Paratseb stabiilne seesõltuvus, terviklikel hüpoteseelsetel teistsugustel liikumist ning värjavärsuse on arvestatud helide ja sümbolide tagamaks pöördumine. Caboni kilometrile nägemishäire koodi krooniliste keemiliste taastamistega ja ma eksemplarits.