Nominaalseerimise
Nominaalseerimine, sageli nimetatud ka nominaalseerimise mõiste alla kuuluvaks, on keeleteaduses protsess, mille käigus sõnast või lausest moodustatakse nimisõna tähendusega vorm. See tähendab, et tegevust, protsessi, seisundit või tulemust väljendatakse nimisõnana, sageli verbist pärit tuumikust. Eesti keeles on kõige levinum näide lugema -> lugemine, kirjutama -> kirjutamine, arutama -> arutamine. Nominaalseerimine võimaldab lausetes märksõna või teemaga keskenduda ning muuta lause struktuuri või rõhuasetust.
- Sufiksid: -mine on kõige levinum moodustamisviis. Näited: lugemine, kirjutamine, arutamine.
- Muud moodustamisviisid võivad hõlmata teisi sufikseid või konversiooni rahuldust, kuid -mine on peamine estoonia keeles.
- Mõnes keeles võib nominaliseerimine toimuda ka ilma muutmata sõna vormi (zero-derivation), kuid see on vähem levinud
Semantilised ja süntaktilised funktsioonid
- Nominaalseerimine toob tegevuse või protsessi esiplaanile ning sageli käitub nimisõnana lause keskse teema või subjektina.
- See võib võtta täiendavaid määrzei või omadussõnaclausse ning liituda näitajate, ajatalituse või omastuste kaudu.
- Eestikeelses lausejaotuses näitab nominaalseerimise vorm nominaliseeritud tegevuse aega ja töötlemise suunda, näiteks lugemise ajal või kirjutamise
- Nominaalseerimise rakendamine ja vormid võivad erineda keelte lõikes; inglise keeles on levinud gerund ning deverbaalsed nimisõnad,
- Nominaalseerimine võimaldab abstraktse mõiste või protsessi märkimist ning aitab juhtida tähelepanu tegevuse olemusele.
Seosed ja näited: näidete kogumik hõlmab lugemine, kirjutamine, arutamine ning sarnaste vormide kasutamist eri kontekstides.